Isikututvustus
Olen ajaloolane, töötanud oma erialal mitmes Tallinna kõrgkoolis õppejõuna, niisamuti ka õpetajana. Kaasa olen löönud ka ärialal. EKRE-s olen Haridustoimkonna ja Välistoimkonna liige, samuti olen olnud ka Ida-Tallinna ringkonna juhatuse liikmeks.
Ajaloolasena olen tegelenud peamiselt Eesti kultuurilise ja poliitilise ajalooga – eeskätt silmas pidades seda, kuivõrd ning millisel kombel minevikus toimunud sündmused või minevikus alguse saanud protsessid kaasajale tähendust omavad ning on mõjutamas meie tuleviku olude kujunemist.
Mistahes Eesti poliitika kujundamisel või ajamisel tuleks silmas pidada kõigepealt seda, et see ühilduks meie põhiseaduses fikseeritud Eesti riigi olemasolu mõttega – olla üle aegade tagatiseks eesti rahvuse ja kultuuri püsimisele ja selle eneseteostusvõimalustele. See Eesti riigi ülesanne – eesti kultuuri kui eripärase maailmataju, mõtteviisi ja tegevuse ühtsuse hoidmine - ei ole tähtis üksnes eestlaste kultuuri vaid kogu inimkonna kultuuri seisukohalt. Oleneb ju inimkonna kultuuri kvaliteet otseselt eri kultuuride poolt sellesse antud panusest. Ning selleks, et see panus saaks olla heal tasemel, peavad need eri kultuurid püsima teovõimsatena - tervete ja terviklikena. Tuleb möönda, et meie riigile põhiseaduse määratud vastutusrikka ülesande täitmine on keeruline – kuna kaasaegses maailmas on ühe mõjukama tendentsina maad võtnud harjumus rahvustest, s.t. kultuure kandvatest üksustest mööda vaadata või neid koguni vastustada. Paraku - mida keerulisemaks selle ülesande täitmine osutub, seda vastutusrikkamaks on teda põhjust pidada.
Eesti teovõimsa, terve ja tervikliku kultuuri säilimise tagamiseks on esmatähtis mõistlike lahenduste leidmine meie demograafilise situatsioonis leiduvatele probleemidele, et meie sündimuses, sisse- ja väljarändes valitsevad olud kujuneksid sellisteks, mis on vajalikud meie kultuuri kestmiseks. Pea sama tähtis on selleks vajaliku keskkonna – nii vaimse keskkonna kui ka looduskeskkonna tagamine - olgu siis seda hoides või kujundades. Seejuures on kahtlemata kõige suurema kasuteguriga pingutused, mis on tehtud selleks, et ühitada üksikute ühiskonnaliikmete huve ühiskonna kui terviku omadega; pingutused, mis on tehtud selleks, et need huvid oleks kooskõlas Eesti riigi põhiseaduses määratletud otstarbega. Tähtsaks eelduseks niisuguste pingutuste tulemuslikkuse tagamisel oleks rahva suurem kaasamine riigi demokraatlikku korraldusse – näiteks rahvale seaduste algatamise õiguse taaskehtestamise vahendusel. Seda muuhulgas asjaolul, et see suurendaks meie riigi toimimise seisukohalt oluliste isikute vajadust tegelikult vastutada nende poolt tehtu või tegemata jäetu eest.
