Toivo Tasa sündis 1951 Tallinnas. 1976 lõpetas Tartu ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna. Järgnes aspirantuur TA Keele ja Kirjanduse Instituudis, töö kultuuriajakirjade toimetustes, kirjandusloengute pidamine lavakunsti tudengitele jpm. Murrangulistel 1980-ndate lõpus oli Tasa üks Eesti Instituudi asutajaid. Eesti taasiseseisvumise järel alustas teenistust välisministeeriumis. Suursaadik Tasa on esindanud Eestit mitmetes riikides, viimati Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Tagasi Tallinna roteerudes oli ta riigiprotokolli ülem, tegeles ka välismajanduspoliitika ja e-valitsemise teemadega. 2018 liitus EKRE-ga, kus on haridus- ja kultuuritoimkonna, majandus-, riigikaitse ja välistoimkonna liige. Kuulub Kirjanike Liitu, on Harku vallavolikogu ja Tallinna volikogu haridus- ja kultuurikomisjonide nimetatud liige. On valitud EKRE Haabersti osakonna ja Põhja-Tallinna ringkonna juhatusse.
Tasa on laulnud RAM-i noortekooris, osaleb ansamblites Toomapojad ja Rajacas. T. Tasa on abielus, tal on kaks last ja neli lapselast.
Tänases ohtlikus maailmas peab Toivo Tasa esmatähtsaks massi-sisserände peatamist ja põhjendamatute energiahindade alandamist, ebateadusliku rohepöörde ehk rohepesu pidurdamist. See säilitaks rahva toimetuleku. Riik suudaks ennast toita. Eesti vajab julgust ja õigust kasutada enda traditsioonilisi energiakandjaid. Neist jätkub ka moodsale keemiatööstusele, kui loobume CO2 karistuskvoodist ja NORDPOOL-ist. Arukas, loodushoidlik eestlane ei vaja ei Brüsseli uisapäisa-LULUCEF-i (Maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse määrus) ega süsinikuheitme groteskset ETS 2-e (ELiidu heitkogustega kauplemise uus süsteem). Tasa peab EL-i soovitusi maaüksuste kampaanialikuks soostamiseks ohtlikuks, sest liigniiskus hävitab põllud-metsad, rohkendab veelgi liigset veeauru atmosfääris. Kas hollandlased oleksid nõus lammutama oma põlised meretammid? Või vaadakem pahupidist Rail Balticu´t, mis pole rentaabel ega loodussõbralik ning nõuab tulevikus igal aastal miljoneid ülalpidamisraha. Tehkem korda praegused raudteed ja 4-realisteks maanteed!
T. Tasa soovib, et eesti keel, meel ja huvid pandaks maksma meie koolis, teaduses ja avalikus ruumis. Tasa aitas kaasa põhimõtte levitamisele, et eesti kool peab olema on eesti keele kodu. Tänasest kümneid kordi rohkem tuleb hakata koolitama eestikeelseid ja -meelseid õpetajaid. Selleks ei ole midagi tehtud. Linnadesse kerkib jälle NLiidu stiilis mammutkoole, halvustatakse väiksemaid koole maal, nn kaasava hariduse läbi ei saa HEV õpilased piisavat tähelepanu. Tasa kaotaks HTM-st, HARNO-st ja õppekavadest pooltõed ning aegunud globalismi koos noortele ohtliku sooneutraalsuse ja nn genderlusega. Praegune kaasav haridus ei ole jätkusuutlik lahendus. Vajame terviklikku hariduskontseptsiooni, milleks tuleb leida õige lähtekoht, määratleda õpitava ja õpetatava sisu ning eesmärk, koostada pädevad õppekavad. Eesti toredaid poisse ja tüdrukuid peavad õpetama parimad õpetajad, kes võivad noori ka kasvatada. Teadkem, et poliitikud, kes kahjustavad Eesti kooli ja teadust, haavavad meie rahvuskeha ning noorte vaimujõudu, majandust ja kaitsevõimet. Üha uute lainetena sokutavad nad meile "väärtustena" kaela ohtlikku immigratsiooni, rohepesu ja föderalismi niihästi Tallinnast kui ka Brüsselist. Kas Lääne põlisnaiivsete poliitikute 2022. a. 24. veebruari Vene agressiooni eelsed arad soovitused hingitsevad Maarjamaal edasi? Sest mis peab veel juhtuma, et Eesti julgeks taastada kasvõi oma sõjaväestatud piirivalve? Tasa eeldab, et kõik, kes võtavad endale rahva ja riigi ees kohustusi, peavad nende täitmise eest ka vastutama. Õpetajale, arstile-õele, teadlasele, päästjale, insenerile, politseinikule jt. tuleb anda parim koolitus ning parim palk. Eesti elu alus on pere, kodu, kus ema ja isa hoolitsusel kasvavad vahvad eesti poisid ja tüdrukud. Siis jätkub meil koolmeistreid, põllumehi, ettevõtjaid ja neile tublisid õppureid-ametimehi meie endi seast. Tänased ajakirjanikud ei peaks alanduma propagandistideks. Prokurörid-kohtunikud ei ärataks kahtlusi oma õigluses. Eesti kui rahvusriigi taasiseseisvumine oli tõesti kui ime. Seda enam peab ka täna püsima meie reliikviana kõigiti kaitstud vabadus. Toivo Tasa usub, et Põhiseaduses määratletud Eesti on endiselt võimalik - Eestit kui demokraatlikku rahvusriiki on veel võimalik ühiselt päästa! Jätkem lõplikult seljataha okupatsioonide nuripidine aastasada! Selle nimel jätkaku tööd EKRE uus volikogu!
