EKRE 2024. aasta kongress

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhikirja muudatuste ettepanekud

MUUDATUSETTEPANEK NR 1

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

8.3 Omavalitsustes, kus on loodud omavalitsuse piirides volikogust eraldi valitavad kogud (linnaosad, osavallad vmt), moodustatakse osakond nimetatud valitavate kogude territooriumiga kattuvalt.

Selgitus: haldusreformi järel on tekkinud suurvallad, mille alla on aja jooksul tekkinud osavallad, erakonnal seal aga oma struktuuriüksusi praeguse põhikirja järgi pole.

MUUDATUSETTEPANEK NR 2

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

10.3 Kongress on delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnorm on üks delegaat iga kahekümne liikme kohta. Ringkonnad edastavad oma delegaatide nimekirjad juhatusele vähemalt nädal enne kongressi. Kongressil ei kasutata volitusi.

Selgitus: kohtuvaidluses on tekitanud segadust, mida tähendab sõna „reeglina“. Kuna eraldi punktis on võimalus korraldada ka kõigi liikmete üldkoosolekut, pole see sõna vajalik. Samuti on kohtuvaidluses ilmnenud, et delegaadi norm peab üheselt olema kirjas põhikirjas, seda ei saa kehtestada volikogu või juhatus.

Kustutada põhikirjast punkt 11.9.6

Selgitus: kui põhikiri fikseerib delegaatide esindusnormi ei ole volikogu pädevuses seda enam muuta.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

12.7.1 koostab Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste üleriigilise nimekirja ja esitab selle volikogule kinnitamiseks;

Selgitus: praegu on kirjas, et volikogu kinnitab nii riigikogu kui eurovalimiste nimekirja, aga juhatuse pädevuses europarlamenti pole mainitud. See ebakõla tuleks likvideerida.

Muuta põhikirja järgmist punkti, uus sõnastus on järgmine:

18.3 Põhikirja muutmise või täiendamise ettepaneku üle korraldatakse arutelu ning seejärel kujundatakse seisukoht ringkondade üldkoosolekul. Põhikirja muudatus või täiendusettepaneku otsus on vastu võetud, kui selle poolt annab hääle üle 2/3 kongressil viibinud hääleõiguslikest delegaatidest.

Selgitus: ülejäänud põhikirja tekstis räägitakse läbivalt delegaatidest, selles punktis on hetkel termin „saadikud“. Arusaadavuse huvides peaks siin samuti kasutama sõna delegaat.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

9.11 Riigikogu valimisringkonnaga kattuvates ringkondades moodustatakse kandidaatide valimisnimekiri liikmemaksu võlgnevust mitte omavate ringkonna liikmete salajase hääletuse tulemuste alusel. Erakonna juhatus omab õigust üleriigilise nimekirja koostamise käigus muuta iga ringkonna nimekirja kuni 1/5 täisarvu kohtade ulatuses.

Selgitus: kehtiv sõnastus ümbertõstmise osas on tekitanud vaidlusi, kas juhatus saab ainult lisada sisevalimistel mitte osalenud isikuid või võib ümber tõsta ka sisevalimistel osalenud kandidaate. Praktikas on juhatus teinud mõlemat.

MUUDATUSETTEPANEK NR 3

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

11.2.1 Kui ringkonna esimees osutub kongressil valituks erakonna juhatusse, valib ringkonna juhatus volikogusse uue esindaja. Ringkonna liikmeid teavitatakse võimalusest kandideerida ringkonnast valitavate volikogu liikmete kohale.

Selgitus: praktikas ei ole see punkt rakendatav, ringkonnad ei korralda ühe inimese valimiseks üldkoosolekut vaid jätavad koha pigem täitmata. Lisaliikme valimise eel peab ringkonna juhatus ringkonna liikmeid erakonna meiliprogrammi kaudu teavitama võimalusest vabale kohale kandideerida.

MUUDATUSETTEPANEK NR 4

Muuta põhikirja, lisades punkt 12.9 järgmises sõnastuses:

Juhatus moodustab vajadusel oma algatusel või talle laekunud kaebuste lahendamiseks Aukohtu. Aukohus on erakonna siseelu ja distsipliini puudutavates küsimustes lepitus ja juhendav organ, mille koosseis, volitused ja tähtaeg määratakse iga kord eraldi.

Selgitus: praegune aukohtu süsteem ei toimi eesmärgipäraselt. Tegelikult lahendab ikkagi kõiki erakonnasiseseid probleeme juhatus. Kongressi protseduuride väiksema koormuse ja tülide lahendamise tõhususe parandamise eesmärgil peaks taoline erakonnasisene organ toimima teistel aluste.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

5.4 pöörduda juhatuse poole erakonna elu puudutavates küsimustes;

Selgitus: seoses aukohtu süsteemi muutmisega tuleb täpsustada, kelle poole saab pöörduda.

Kustutada põhikirjast punkt 10.11.11

Selgitus: kui aukohtu süsteemi muuta, siis see punkt kaotab tähenduse.

MUUDATUSETTEPANEK NR 5

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

11.9.16 kuulab ära erakonna ministri- ja teiste kõrgete ametite kandidaadid;

Selgitus: tegelikult otsustab ministrid erakonna esimees, teisiti ei olegi võimalik. Kinnitamise asemel on mõistlik, et volikogule tutvustatakse kandidaate, mitte volikogu ei kinnita neid ametisse. Hetkel kehtiv sõnastus on ühest küljest formaalsus, teisest küljest tekitab olukorra, kus jooksvast poliitikast väga kaugel olevad volikogu liikmed omavad faktilist õigust kollektiivselt erakonna personalipoliitikat teha.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

10.11.7 valib salajasel hääletamisel kuni järgmise korralise kongressini esimehe, kes ühtlasi saab juhatuse liikmeks; valib salajasel hääletamisel kuni järgmise korralise kongressini üksteist (11) erakonna juhatuse liiget;

Selgitus: Hetkel valib kongress esimehe, kolm aseesimeest ja üksteist juhatuse liiget, kes kõik moodustavad 15-liikmelise juhatuse. Edaspidi nimetab esimees aseesimehed, kes saavad juhatuse liikmeteks.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

10.11.8 Erakonna esimees nimetab juhatuse valimiste järel kongressil juhatuse kandidaadina üles seatud isikute hulgast kolm aseesimeest, kelle kongress kinnitab lihthäälte enamusega. Esimehe nimetatud ja kongressi kinnitatud aseesimehed saavad juhatuse liikmeteks.

Selgitus: Aseesimeeste nimetamine esimehe poolt tugevdab juhatuses esimehe mandaati ning loob toimivama lahenduse aseesimeeste rolli sisustamiseks ning esimehe poolseks ülesannete delegeerimiseks. Kongressi kinnitus annab neile võrdväärse mandaadi ülejäänud juhatuse liikmetega.

Muuta põhikirja punkti, uus sõnastus on järgmine:

9.7 Ringkonna liikmed valivad üldkoosolekul salajasel isikuhääletamise teel ringkonnale esimehe, lisaks enda poolt otsustatud hulga juhatuse liikmeid. Ringkonna esimees nimetab juhatuse valimiste järel üldkoosolekul juhatuse kandidaadina üles seatud isikute hulgast kaks aseesimeest, kelle üldkoosolek kinnitab lihthäälte enamusega. Esimehe nimetatud ja üldkoosoleku kinnitatud aseesimehed saavad ringkonna juhatuse liikmeteks.

Selgitus: Aseesimeeste nimetamine ringkonna esimehe poolt tugevdab juhatuses esimehe mandaati ning loob toimivama lahenduse aseesimeeste rolli sisustamiseks ning esimehe poolseks ülesannete delegeerimiseks. Üldkoosoleku kinnitus annab neile võrdväärse mandaadi ülejäänud juhatuse liikmetega. Ühtlasi teeb nimetatud muudatus ringkondade ja erakonna suure juhatuse valimised ühetaoliseks.